Elektriautod muutuvad Eestis järjest tavalisemaks. Neid näeb rohkem linnaliikluses, maanteedel, kortermajade parklates, kaubanduskeskuste juures ja kiirlaadijates. Samal ajal on paljudel algajatel juhtidel elektriauto kohta endiselt palju küsimusi: kas elektriautoga sõitmine on teistsugune kui bensiiniautoga, kuidas laadimine töötab, kui kaugele ühe laadimisega sõita saab ja mida peab teadma talvel?
Kui õpid autokoolis või oled hiljuti juhiloa saanud, on elektriauto juhtimine teema, millega tasub varakult tutvuda. Isegi kui sinu esimene auto ei ole elektriline, puutud elektriautodega tulevikus tõenäoliselt kokku: rendiautona, tööautona, pereautona või lihtsalt liikluses teiste sõidukitena.
Selles artiklis vaatame praktiliselt ja algajasõbralikult, mida peab teadma elektriauto juhtimisest, laadimisest, sõiduulatusest, aku hoidmisest, talvisest kasutamisest ja levinud vigadest.
Mis on elektriauto?
Elektriauto on sõiduk, mida liigutab elektrimootor ja mille energia tuleb akust. Kuid kõik “elektrilised” autod ei ole täpselt samasugused. Algajal juhil on kasulik eristada kolme peamist tüüpi.
Täiselektriline auto ehk BEV liigub ainult elektri jõul. Sellel ei ole bensiinimootorit ega diiselmootorit. Auto tuleb laadida kodus, tööl või avalikus laadimisjaamas. Just täiselektrilist autot mõeldakse tavaliselt siis, kui räägitakse elektriauto juhtimisest.
Pistikhübriid ehk PHEV ühendab elektrimootori ja sisepõlemismootori. Sellist autot saab laadida pistikust ning lühemaid sõite saab teha elektri jõul. Kui aku saab tühjemaks või sõit on pikem, aitab bensiinimootor.
Tavahübriid ehk HEV kasutab samuti elektrimootorit, kuid seda ei laeta pistikust. Auto kogub energiat näiteks pidurdamisel ja kasutab seda kütusekulu vähendamiseks. Tavahübriid on säästlikum kui tavaline bensiiniauto, kuid see ei anna päris elektriauto kasutuskogemust.
Algaja jaoks on kõige olulisem mõista järgmist: täiselektrilise autoga muutub lisaks sõidustiilile ka igapäevane rutiin. Bensiinijaama asemel tuleb mõelda laadimisele, aku tasemele ja sellele, kus auto pikemalt seisab.
Kas elektriautoga sõitmine on algajale raske?
Elektriautoga sõitmine ei ole tavaliselt raskem kui tavalise automaatkäigukastiga autoga sõitmine. Paljude algajate jaoks on see isegi lihtsam, sest elektriautol ei ole siduripedaali ega manuaalkäigukasti. Auto liigub sujuvalt, kiirendus on kohene ja sõit on vaikne.
Samas võib elektriauto alguses tunduda harjumatu kolmel põhjusel.
Esiteks reageerib elektriauto gaasipedaalile kiiresti. Elektrimootor annab pöördemomendi kohe, mistõttu võib auto algajale tunduda erksam kui tavaline bensiiniauto. Seetõttu tuleb õppida gaasipedaali rahulikult kasutama.
Teiseks on elektriauto väga vaikne. See on mugav juhile, kuid nõuab rohkem tähelepanu jalakäijate ja ratturite suhtes. Madalal kiirusel võivad inimesed autot vähem märgata, eriti parklates ja õuealadel.
Kolmandaks kasutavad paljud elektriautod regeneratiivpidurdust. See tähendab, et kui juht võtab jala gaasipedaalilt, hakkab auto aeglustuma ja kogub osa energiast akusse tagasi. Mõnes autos saab sõita peaaegu ühe pedaaliga: gaasipedaaliga nii kiirendad kui ka aeglustad. Tavalist piduripedaali kasutatakse siis tugevamaks pidurdamiseks või täielikuks peatumiseks.
Mis on regeneratiivpidurdus?
Regeneratiivpidurdus on üks olulisemaid erinevusi elektriauto ja tavalise sisepõlemismootoriga auto vahel. Kui bensiiniautos muutub pidurdamisel suur osa liikumisenergiast soojuseks, siis elektriauto suudab osa sellest energiast tagasi akusse suunata.
Praktikas tähendab see, et auto hakkab aeglustuma juba siis, kui juht gaasipedaali vabastab. Mõnes autos on regeneratiivpidurduse tugevust võimalik reguleerida. Näiteks linnas võib tugevam regenereerimine olla väga mugav, sest liiklus on katkendlik: kiirendad, aeglustad, peatud, liigud jälle edasi. Maanteel võib aga vahel olla säästlikum kasutada kergemat regeneratsiooni, et auto saaks vabamalt veereda.
Algajale juhile on hea soovitus järgmine: ära kasuta regeneratiivpidurdust liiga järsult. Harjuta seda rahulikul teel või tühjemas parklas. Õpi tunnetama, kui kiiresti auto aeglustub, kui sa jala pedaalilt tõstad. Nii väldid olukorda, kus taga sõitev juht ei oska sinu aeglustumist ette näha.
Oluline on ka meeles pidada, et regeneratiivpidurdus ei asenda alati tavalist pidurdamist. Hädaolukorras, libedal teel või täpseks peatumiseks tuleb endiselt kasutada piduripedaali.
Elektriauto sõiduulatus: miks number paberil ei ole alati tegelik elu?
Üks levinumaid küsimusi on: kui kaugele elektriautoga sõita saab?
Auto tehnilistes andmetes näidatakse tavaliselt WLTP sõiduulatust. See on standardiseeritud test, mis aitab autosid omavahel võrrelda. Kuid tegelikus elus võib sõiduulatus olla väiksem või suurem, sõltuvalt paljudest teguritest.
Elektriauto sõiduulatust mõjutavad:
- välistemperatuur;
- sõidukiirus;
- rehvid ja rehvirõhk;
- salongi soojendamine või jahutamine;
- auto koormus;
- tuul ja teeolud;
- juhi sõidustiil;
- aku seisukord ja temperatuur.
Eesti oludes on eriti tähtis talv. Külma ilmaga väheneb elektriauto sõiduulatus, sest aku töötab madalamal temperatuuril vähem tõhusalt ning salongi soojendamine kasutab energiat. Samuti võib külm aku võtta kiirlaadijas elektrit vastu aeglasemalt.
Algaja jaoks on parim mõtteviis järgmine: ära planeeri sõitu maksimumulatuse järgi. Kui auto näitab, et sõiduulatus on 350 km, ei tähenda see, et peaksid planeerima 345 km pikkuse reisi ilma laadimiseta. Jäta alati varu, eriti talvel ja maanteesõidul.
Kuidas elektriautot laadida?
Elektriauto laadimine on alguses uus harjumus, kuid muutub kiiresti tavaliseks. Laadimist võib jagada kolmeks: kodulaadimine, avalik aeglasem AC-laadimine ja avalik DC-kiirlaadimine.
Kodulaadimine
Kui elad eramajas või sul on kindel parkimiskoht koos laadimisvõimalusega, on kodulaadimine kõige mugavam lahendus. Auto seisab öösel niikuinii parklas, seega saab seda laadida ajal, kui sa autot ei kasuta.
Kodulaadimiseks on kõige parem kasutada spetsiaalset kodulaadijat ehk wallbox’i. See on turvalisem ja kiirem kui tavaline pistikupesa. Tavalist kodupistikut võib mõnel juhul kasutada varulahendusena, kuid seda ei tasu pidada püsivaks laadimisviisiks, eriti kui elektrisüsteem ei ole selleks mõeldud.
Kodulaadimise suur eelis on mugavus. Sa ei pea sõitma eraldi “tankima”. Auto on hommikul valmis, nagu telefon, mille panid õhtul laadima.
Avalik AC-laadimine
Avalik AC-laadimine sobib olukordadesse, kus auto seisab pikemalt: näiteks töö juures, kaubanduskeskuses, spordiklubis või linnas parkides. Selline laadimine ei ole tavaliselt väga kiire, kuid see on praktiline, kui sul on niikuinii aega.
Euroopas on AC-laadimise tavapärane pistik Type 2. Seda tasub algajal teada, sest Type 2 on avalikus laadimises väga levinud.
DC-kiirlaadimine
DC-kiirlaadimine on mõeldud eelkõige pikemateks sõitudeks ja olukordadeks, kus on vaja kiiresti energiat juurde saada. Kiirlaadijates kasutatakse Euroopas peamiselt CCS-pistikut. Mõnes vanemas autos või jaamas võib esineda ka CHAdeMO pistikut, kuid selle tähtsus Euroopas väheneb.
Kiirlaadimise puhul on oluline mõista, et laadija võimsus ei tähenda automaatselt, et sinu auto laeb selle maksimumvõimsusega. Kui laadijal on kirjas 300 kW, aga sinu auto suudab vastu võtta 100 kW, siis laeb auto ikkagi oma võimekuse järgi. Laadimiskiirust mõjutavad ka aku temperatuur ja aku laetuse protsent.
Kõige kiirem laadimine toimub tavaliselt siis, kui aku on pigem madalal tasemel, näiteks umbes 10–20% juures. Pärast 80% muutub laadimine sageli märgatavalt aeglasemaks. Seetõttu on pikemal teekonnal tihti mõistlikum laadida näiteks 10–80%, mitte oodata iga kord 100% täitumist.
Kas akut peab laadima 100% täis?
Igapäevaseks kasutuseks ei ole tavaliselt vaja akut 100% täis laadida. Paljud tootjad soovitavad hoida aku taset igapäevases kasutuses umbes 20–80% vahemikus. See aitab aku tervist paremini säilitada.
100% laadimine on mõistlik enne pikemat sõitu, kui sul on tõesti vaja maksimaalset sõiduulatust. Kuid ei ole hea harjumus laadida autot igal õhtul 100% täis ja jätta see pikaks ajaks täis akuga seisma.
Lihtne reegel algajale:
- igapäevaselt lae umbes 80% juurde;
- enne pikka sõitu võid laadida 100%;
- ära lase akul pidevalt väga tühjaks minna;
- ära hoia autot pikalt 0% või 100% juures.
See ei tähenda, et üksikud erandid auto ära rikuvad. Elektriautodel on aku kaitsesüsteemid. Kuid pikaajaline harjumus loeb.
Elektriauto talvel: mida Eestis eriti arvestada?
Talv on Eestis elektriauto kasutamisel üks tähtsamaid teemasid. Külm ilm mõjutab nii sõiduulatust kui laadimist. See ei tähenda, et elektriauto talvel ei sobi, kuid see tähendab, et juht peab paremini planeerima.
Talvel tasub jälgida järgmisi põhimõtteid.
Eelsoojenda autot laadimise ajal. Kui auto on ühendatud laadijaga, kasuta võimalusel salongi eelsoojendust enne sõidu algust. Nii kulub sõidu ajal vähem akuenergiat salongi soojendamisele.
Planeeri suurem varu. Kui suvel piisab 15–20% varust, siis talvel võib olla mõistlikum jätta rohkem puhvrit. Eriti siis, kui sõidad maanteel, väljas on tugev külm või teekond viib piirkonda, kus laadijaid on vähem.
Kasuta istme- ja roolisoojendust. Need kasutavad sageli vähem energiat kui kogu salongi tugev soojendamine. See võib aidata sõiduulatust hoida.
Kontrolli rehvirõhku. Külm mõjutab rehvirõhku ning madal rehvirõhk suurendab energiakulu. Elektriauto on sageli raskem kui sama suur bensiiniauto, seega on rehvide seis eriti oluline.
Mine kiirlaadijasse sooja akuga. Kui auto võimaldab laadimispeatust navigatsioonis ette planeerida, kasuta seda. Mõned elektriautod soojendavad akut enne kiirlaadimist, kui sihtkohaks on valitud laadimisjaam. Nii võib laadimine olla kiirem.
Eestis tuleb meeles pidada ka tavalisi liiklusnõudeid. Talverehvid on kohustuslikud samamoodi nagu teistel autodel. Elektriauto ei ole erand: libedal teel tuleb hoida pikivahet, valida teeoludele vastav kiirus ja vältida järske manöövreid.
Elektriauto hooldus: kas hooldust on vähem?
Elektriauto hooldus on tavaliselt lihtsam kui sisepõlemismootoriga autol, kuid see ei tähenda, et hooldust poleks üldse vaja.
Elektriautol ei ole traditsioonilist mootoriõli vahetust, väljalaskesüsteemi, sidurit ega paljusid sisepõlemismootori kuluvaid osi. See võib tähendada madalamaid hoolduskulusid.
Samas vajavad endiselt tähelepanu:
- rehvid;
- pidurid;
- pidurivedelik;
- salongifilter;
- jahutussüsteem;
- klaasipuhastid;
- tuled;
- vedrustus;
- tarkvarauuendused;
- laadimiskaablid ja pistikud.
Elektriautodel kasutatakse palju regeneratiivpidurdust, mistõttu tavalised pidurid võivad kuluda aeglasemalt. Kuid see ei tähenda, et pidureid võiks ignoreerida. Vastupidi: kui pidureid kasutatakse harvem, võivad need soola, niiskuse ja seismise tõttu vajada regulaarset kontrolli.
Algajale juhile on hea rusikareegel: elektriauto hooldus on teistsugune, mitte olematu.
Elektriauto ja liikluskindlustus Eestis
Elektriauto vajab Eestis liikluskindlustust samamoodi nagu iga teine liiklusregistris olev mootorsõiduk. Kui auto on registreeritud ja osaleb liikluses, peab sellel olema kehtiv liikluskindlustus.
Lisaks liikluskindlustusele tasub elektriauto puhul hoolikalt vaadata kaskokindlustuse tingimusi. Eriti oluline on kontrollida, kuidas kindlustus käsitleb akut, laadimiskaablit, kodulaadijat, puksiiriabi ja laadimisega seotud olukordi.
Kui ostad või kasutad elektriautot esimest korda, ära vaata ainult kindlustuse hinda. Vaata ka tingimusi. Elektriauto remont ja aku kahjustused võivad olla kallid, seega on oluline teada, mida sinu kindlustus tegelikult katab.
Levinud vead, mida algajad elektriautoga teevad
Elektriautoga seotud vead ei tule enamasti sellest, et auto oleks keeruline. Need tulevad pigem sellest, et juht kasutab elektriautot nagu bensiiniautot ega ole uue rutiiniga harjunud.
1. Laetakse alati 100% täis
Algaja võib mõelda, et täis aku on alati parim. Tegelikult ei ole igapäevases kasutuses vaja autot pidevalt 100% laadida. 80% on paljudes olukordades täiesti piisav.
2. Unustatakse laadimisäpid ette valmistada
Pikemale sõidule minnes tasub vajalikud laadimisäpid ja makseviisid juba kodus valmis panna. Laadija juures konto loomine, pangakaardi kinnitamine või rakenduse otsimine võib olla stressirohke, eriti kui aku on madal.
3. Arvatakse, et iga kiirlaadija annab maksimumkiiruse
Laadimiskiirus sõltub autost, akust, temperatuurist ja aku laetuse tasemest. Kui auto laeb 300 kW laadijas ainult 90 kW-ga, ei pruugi laadija katki olla. Auto võib lihtsalt sellel hetkel rohkem mitte vastu võtta.
4. Planeeritakse teekond liiga optimistlikult
Elektriautoga tuleb jätta varu. Eriti talvel, maanteel ja tundmatus piirkonnas. Ära planeeri sõitu nii, et jõuad laadijasse 1–2% akuga. See tekitab tarbetut pinget.
5. Blokeeritakse laadimiskohta
Kui auto on laadimise lõpetanud, tuleks see laadimiskohalt ära viia. Laadimiskoht ei ole tavaline parkimiskoht. See on eriti tähtis kiirlaadijate juures.
6. Kasutatakse juhuslikke pikendusjuhtmeid
Kodune laadimine peab olema ohutu. Ära lae elektriautot juhusliku, kahjustatud või siseruumides kasutamiseks mõeldud pikendusjuhtmega õues. Kui soovid kodus regulaarselt laadida, lase spetsialistil kontrollida elektrisüsteemi ja paigalda sobiv laadimislahendus.
Mida peab algaja teadma avalikest laadijatest Eestis?
Eestis on mitu avaliku laadimise teenusepakkujat. Laadijaid leiab tanklatest, kaubanduskeskuste juurest, parklatest ja suuremate teede äärest. Levinud teenusepakkujate hulka kuuluvad näiteks Enefit, Alexela, Circle K ja IONITY.
Algaja jaoks on praktiline teada järgmist.
Laadimise hind võib sõltuda teenusepakkujast, asukohast, laadija võimsusest, kellaajast ja sellest, kas oled registreeritud kasutaja. Mõnes võrgus võib hind olla dünaamiline. Seetõttu kontrolli hinda alati enne laadimise alustamist.
Laadimist saab alustada eri viisidel: mobiiliäpi, RFID-kaardi, Autocharge’i, QR-koodi või pangakaardiga, sõltuvalt võrgust ja laadijast. Kõik laadijad ei tööta täpselt samamoodi.
Kui oled uus elektriauto kasutaja, tee enne esimest pikemat sõitu väike test. Mine mõnda avalikku laadijasse siis, kui aku pole kriitiliselt tühi, ja proovi laadimine rahulikult läbi. Nii tead, kuidas kaabel lukustub, kuidas laadimine algab, kuidas makse käib ja kuidas sessioon lõpetada.
Elektriauto keskkonnamõju: mida ausalt öelda?
Elektriautol ei ole summutist tulevat heidet, kuid see ei tähenda, et auto oleks täiesti nullmõjuga. Aku tootmine, auto valmistamine ja elektri tootmine mõjutavad samuti keskkonda.
Samas näitavad Euroopa taseme analüüsid, et tüüpilise kasutuse jooksul on elektriauto elukaare kasvuhoonegaaside heide üldjuhul väiksem kui võrreldaval bensiini- või diiselautol. Elektriauto keskkonnaeelis suureneb ka siis, kui elektritootmine muutub puhtamaks.
Hea ja aus sõnum algajale on järgmine: elektriauto ei lahenda kõiki transpordiprobleeme. See ei vähenda automaatselt ummikuid ega parkimisprobleeme. Kuid võrreldes sisepõlemismootoriga autoga võib see vähendada ühe sõidukilomeetri kliimamõju, eriti kui autot kasutatakse mõistlikult ja laetakse võimalikult puhta elektriga.
Kontrollnimekiri: esimene pikem sõit elektriautoga
Enne esimest pikemat sõitu elektriautoga kontrolli järgmisi asju:
- Vaata, milline laadimispistik sinu autol on: Type 2, CCS või mõni muu.
- Laadi telefoni vajalikud laadimisäpid.
- Lisa maksekaart või muu makseviis enne teele minekut.
- Planeeri laadimispeatused ette.
- Ära eelda, et laadid igas peatuses 100% täis.
- Jäta talvel rohkem sõiduulatuse varu.
- Kontrolli rehvirõhku.
- Eelsoojenda auto võimalusel laadimise ajal.
- Võta kaasa vajalik laadimiskaabel.
- Ära blokeeri laadimiskohta pärast laadimise lõppu.
See nimekiri aitab vältida kõige tavalisemaid algaja vigu ja muudab esimese elektriauto kogemuse palju rahulikumaks.
Kas elektriauto sobib algajale juhile?
Jah, elektriauto võib algajale juhile hästi sobida. See on sujuv, vaikne, lihtne juhtida ja sageli tehnoloogiliselt kaasaegne. Automaatne jõuülekanne, hea kiirendus ja regeneratiivpidurdus võivad muuta linnas sõitmise mugavaks.
Kuid algaja juht peab meeles pidama, et elektriauto nõuab teadlikumat planeerimist. Kui bensiiniautoga saab sageli lihtsalt sõita ja vajadusel tanklasse pöörata, siis elektriautoga on mõistlik ette mõelda: kus auto seisab, kus seda laetakse, kui pikk on sõit ja millised on ilmaolud.
Kõige parem elektriauto kasutaja ei ole see, kes teab kõiki tehnilisi detaile. Kõige parem kasutaja on see, kellel on lihtne rutiin: laeb kodus või tööl, jätab sõiduulatuse varu, kasutab kiirlaadimist mõistlikult ja hoiab autot regulaarselt korras.
Kokkuvõte
Elektriauto juhtimine ei ole algajale midagi hirmutavat. Põhilised liiklusreeglid, ohutusnõuded ja vastutustundliku juhi põhimõtted on samad nagu iga teise autoga. Erinevus seisneb eelkõige selles, kuidas auto liigub, kuidas see pidurdab, kuidas seda laetakse ja kuidas planeeritakse pikemaid sõite.
Algaja juht peaks teadma viit põhimõtet:
- elektriauto on lihtne juhtida, kuid kiire pedaalireaktsioon nõuab rahulikku jalga;
- regeneratiivpidurdus aitab energiat säästa, kuid vajab harjutamist;
- sõiduulatus sõltub ilmast, kiirusest, rehvidest ja sõidustiilist;
- igapäevane laadimine ei pea tähendama 100% akut;
- talvel tuleb planeerida rohkem varu ja kasutada eelsoojendust.
Kui need põhitõed on selged, muutub elektriauto kasutamine loomulikuks. Uue juhina on sinu suurim eelis see, et saad kohe algusest peale õppida kaasaegset, säästlikku ja teadlikku sõidustiili.
Sky Autokool aitab algajatel juhtidel mõista mitte ainult liiklusreegleid, vaid ka seda, kuidas kaasaegses liikluses turvaliselt ja enesekindlalt hakkama saada — olgu sõidukiks bensiiniauto, hübriid või elektriauto.
Allikad ja kasulikud lingid:
Transpordiamet: Ametlik info teooriaeksami kohta.
Liikluslab: Õppematerjalid, eksamitestid ja proovieksamid.
Eesti.ee: Riigiportaal (juhilubade jaotisest leiad üldist infot).
Teooria.ee: Veel üks platvorm teooriaõppeks ja testide lahendamiseks.