Lõppastme koolitus
Liiklusohutusprogramm
Kohaldamisala
Transport
Kohaldamisala üldeesmärk
Eesti transpordisüsteem tagab ligipääsetava, mugava, kiire, turvalise ja sujuva inimeste ja kaupade liikumise.
Programmi eesmärk
Hukkunute ja raskete vigastuste arvu vähendamine liikluses.
Vastutav isik (solidaarne vastutus)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Solidaarset vastutust kannavad: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.
Auto turvalisus
Kui aktiivsetest süsteemidest jääb väheks ning õnnetust ei ole võimalik ära hoida, siis tuleb mängu ka passiivne turvavarustus, mille ülesandeks on maandada kokkupõrkest tekkinud vigastusi. Parim näide passiivsest lahendusest on autodes kasutatavad turvapadjad, mis reageerivad kokkupõrkele.
“Sõitmine rasketes ilmastikuoludes” ja „Sõiduki ohutus”
Rasked ilmastikuolud
Peamised rasked ilmastikuolud maanteel on: jää, lumetorm, udu, tolmutorm, udu, tugev lumesadu, tugev vihmasadu, rahe ja tugev tormituul.
Sattumisel rasketesse ilmastikuoludesse peab juht rakendama kõik ohutusmeetmed, vähendama kiirust, suurendama pikivahet ja vajadusel lõpetama liikumise ning evakueerima reisijad. Juht peab tegema kõik, et teavitada maanteetranspordiga tegelevat organisatsiooni marsruudil olevatest ohtlikest ilmastikuoludest.
Liiklusõnnetuste tegurid
Väsimus
Kõige sagedasem liiklusõnnetuse põhjus on sõiduki üle juhitavuse kaotamine. Tavaliselt peitub selle taga juhi väsimus.
Alkohol
Annab liigse enesekindluse, kitsendab vaatevälja kuni tunnelnägemiseni, vähendab reaktsioonikiirust ja halvendab koordinatsiooni. Alkoholi tarvitamine vähendab ka kiiruse, aja ja vahemaa tajumise ja hindamise võimet, pärsib keskendumist ja suurendab väsimust.