Praktiline eksam (B-kategooria sõiduki juhtimiseks) on viimane samm juhiloa saamiseks, mis paneb proovile Sinu tegelikud sõiduoskused linnaliikluses ja maanteel. See eksam on nõudlik – näiteks Tallinnas kukub riiklikul sõidueksamil läbi üle 60% esmakatsetajatest. Ebaõnnestumise peamised põhjused on sageli ebapiisav ettevalmistus või eksamile „õnne proovima“ minek, mis on aja- ja rahakulukas lähenemine. Ainus kindel viis eksam edukalt läbida on põhjalikult valmistuda.
Transpordiameti B-kategooria sõidueksam toimub tavaliselt tähistatud eksamiautoga, mida juhib eksamineeritav. Eksamineerija hindab juhi oskusi terve eksami vältel.
Mis toimub B-kategooria sõidueksamil?
Riiklikku sõidueksamit viib läbi Transpordiameti eksamineerija ning see kestab vähemalt 45 minutit aktiivset sõitu. Enne sõitma asumist kontrollitakse Sinu isikut ja dokumente – kohale tuleks ilmuda 15–20 minutit varem ning kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument (ilma selleta eksamile ei lubata). Enne teeliiklusse asumist tutvustab eksamineerija eksamireegleid ja esitab kaks kontrollküsimust sõiduki ehituse/ohutuse kohta (nt palutakse näidata, kuidas lülitada kojamehed või ohutuled sisse). Seejärel algab sõit.
Tallinnas alustatakse B-kategooria sõidueksamit alates 2025. aastast kolmest võimalikust kohast: senise Mustamäe Heli tn 6 kõrval ka Lasnamäel Valge tn 4 ning Teelise tn 4 kontorite juurest. Uute alguspunktide lisamise eesmärk on pakkuda mitmekülgsemaid marsruute ning kaasata sõitu ka asulavälised teelõigud. See tähendab, et Tallinna eksamimarsruudid võivad kulgeda erinevates linnaosades ja suundades – eksamiks valmistuja peab valmis olema nii tihedaks linnaliikluseks kui ka kiiremaks maanteesõiduks. Sõidueksami käigus sõidetakse nii linnasisesel teel kui ka asulavälistel lõikudel ning hinnatakse juhi toimetulekut eri liiklustihedusega tingimustes. B-kategooria eksam koosneb kahest osast:
Praktiline eksam. Esimene osa – eriharjutused.
Kohe sõidu algfaasis tuleb sooritada parkimis- ja manööverdamisharjutused vähese liiklusega tänavatel. Alates 2020. aastast on määrustega kohustuslikud kaks harjutust: piiratud alal tagasipööramine (nn kolmepöördega ümberpööramine kitsal teel) ja parkimine manöövriga (sõiduki paigutamine parkimiskohale tagurpidi või ettepoole, vastavalt eksamineerija juhisele). Kolmas harjutus valitakse eksamineerija äranägemisel – tavaliselt on selleks rööpparkimine (ehk paralleelne parkimine tee serva) või tagurdamine sirgjooneliselt või kaarega. Harjutuste sooritamiseks on kokku aega kuni 10 minutit. B-kategooria eksamil eraldi teist katset samale harjutusele ei anta – õppur peab ise otsustama, millal harjutus on lõpetatud. Sul on õigus enne kinnitamist autot väljast vaadata ja positsiooni kontrollida ning vajadusel parandusi teha selle aja piires. Kasuta seda võimalust kindlasti, et vead avastada enne, kui lõpetatuks kuulutad. Enamik mittesooritamisi juhtub just parkimisharjutuste ebaõnnestumise tõttu – sageli põhjuseks kiirustamine või tähelepanematus, mitte niivõrd oskuste puudumine. Näiteks kohustuslikul “parkimine manöövriga” harjutusel läbikukkumine on väga sage eksami nurjumise põhjus. Pane tähele ka ohutust: pärast peatust tuleb alati rakendada seisupidur. Unustamine võib tähendada, et auto ei ole tegelikult ohutult pargitud, mis on viga.
Praktiline eksam. Teine osa – liiklussõit.
Kui harjutused on tehtud, kulgeb ülejäänud eksam erineva liiklustihedusega tänavatel. Tallinnas tähendab see, et võid sõita nii kesklinna ummikutes, keerukatel mitmerealistel teedel, ringristmikel, trammi- ja bussiradadega lõigul, kitsastel elamurajooni tänavatel, kui ka kiirteedel või maanteel linnapiiri taga. Transpordiamet soovib, et juhikandidaat näitaks oma oskust toimetada iseseisvalt ja ohutult väga erinevates olukordades. Seetõttu peab eksamineeritav olema valmis kohandama kiirust vastavalt tee- ja ilmaoludele ning kasutama lubatud suurimat kiirust, kui olud seda võimaldavad (näiteks 90 km/h sõidul asulavälisel teel). Oluline on järgida kõiki liiklusreegleid ja võtta arvesse teisi liiklejaid – eksamineerija ülesanne on hinnata, kas oled valmis iseseisvalt ja turvaliselt liigeldes autojuhina tegutsema. Eksam lõppeb teenindusbüroo juurde tagasi jõudes ning eksamineerija teeb kokkuvõtte. Tulemus antakse hinnetena: “arvestatud” (läbitud), “arvestatud märkustega” (läbitud, kuid tähelepanu juhiti vigadele) või “mittearvestatud” (läbi kukkunud). Väiksemate vigade olemasolu ei takista üldjuhul eksamit läbimast – peaasi, et ohtlikke rikkumisi ei esine. Näiteks kui teed üksikuid väikesi vigu (näiteks unustad korraks suunatule õigel hetkel või sõidad hetkeks 3 km/h üle lubatu), ei tähenda see automaatselt läbikukkumist. Eksamineerija hindab sõitu tervikuna, nii et säilita rahu ja jätka sõitmist – kui hakkad paaniliselt tehtud vea pärast mõtlema, sigineb närvilisusest tihti uusi vigu juurde nagu seeni pärast vihma.
Kuidas eksamiks valmistuda?
Alusta heast ettevalmistusest kohe algusest peale.
Kõige olulisem on valida hea autokool ja pädev sõiduõpetaja, kelle juhendamisel omandad tugevad algteadmised. Uuri erinevate autokoolide tausta, loe õpilaste arvustusi ja võrdle pakutavaid õppeprogramme enne registreerumist. Hea kooli valimine tõstab edukuse šansse – kvaliteetsed õppematerjalid ja metoodiline lähenemine annavad Sulle kindlama põhja.
Ära kiirusta eksamile enne, kui oled valmis.
Paljud läbikukkumised juhtuvad, kuna minnakse lihtsalt proovima õnne, lootes vähese harjutamise pealt läbi saada. Säästa enda aega ja raha ning võta eesmärgiks sooritada eksam esimesel katsel – selleks investeeri piisavalt aega harjutamisse. Läbi kogu autokooli õppekava hoolsalt: osale kõikides sõidutundides järjepidevalt (väldi pikki pause õppeprotsessis) ja küsi instruktorilt tagasisidet oma nõrkade kohtade kohta. Vajadusel võta lisatunde üle kohustusliku miinimumi, kuni tunned end autoroolis enesekindlalt. Kui sõidutunnid tunduvad kallid, pea meeles, et alternatiiv – korduvad läbikukkumised – on veelgi kulukam (iga kolmanda läbikukkunud eksami järel tuleb läbida vähemalt 2 täiendavat sõidutundi autokoolis, s.o jätkuõpe). Mõistlikum on veidi rohkem harjutada enne riiklikku eksamit, kui hiljem vigade paranduseks aega ja raha kulutada.
Kasuta kaasaegseid õppevahendeid ja simulatsioone.
Tänapäeval on saadaval mitmeid abivahendeid, mis aitavad praktiliseks eksamiks valmistuda. Näiteks Liikluslab pakub virtuaalseid sõidueksameid, kus saad interaktiivse video teel läbida reaalseid Tallinna eksamimarsruute ning harjutada ülesandeid virtuaalse eksamineerija juhendamisel. Selline simulatsioon tutvustab Sulle kõiki peamisi “eksamikohti” – keerulisi olukordi ja tänavalõike, mille vastu eksamineeritavad tihti eksivad. Virtuaalses keskkonnas saab turvaliselt õppida tundma Tallinna liiklusskeeme (fooride töö, liiklusmärgid, sõidujärjekorrad) ja seeläbi eksamile minnes on need kohad juba tuttavad. Lisaks on saadaval rohkelt õppevideoid, parkeermise abimaterjale, mobiiliäppe ja teste, mis aitavad Sul nii teooriat kui ka praktikat kinnistada. Kasuta võimalusel ka autokooli pakkumisi proovieksamiteks – mõnel koolil saab teha kontrollsõidu teise õpetajaga, et simuleerida päris eksamit. Mida rohkem Sa erinevaid situatsioone läbi mängid, seda kindlam on tunne päris eksamil.
Tee endale liiklusteooria täiesti selgeks.
Hea juhitunnetuse kõrval ei saa alahinnata liiklusreeglite tundmist – teooria ja praktika käivad käsikäes. Sõidueksamil ilmnevad vead tihti just seetõttu, et juhikandidaat jätab mõne reegli tähelepanuta või mõistab valesti märki/situatsiooni. Seepärast korda enne eksamit üle kõik liiklusmärgid (eriti parkimise/peatumise piirangud, kiirusepiirangute algus ja lõpp, eesõigusmärgid jms) ning olulised reeglid (paremakäe reegel, ühissõidukite eesõigus, reavahetuse nõuded, ümberpõike möödumised jne). Liikluseksamile minnes peaksid reeglid olema nii hästi peas, et Sa ei pea nende üle pikalt mõtlema – kogu tähelepanu saab minna liiklusolukorra jälgimisele. Kui Sul on nõrgad kohad (näiteks ei tee vahet märgil “Peatumine keelatud” ja “Parkimine keelatud” – üks keelab isegi lühiajalise peatuse, teine lubab peatuda kuni 2 min), õpi need eksamiks kindlasti ära. Vajadusel tee internetis lisateste või mängi situatsioonimänge (mõned õppesõidu simulaatorid on saadaval ka arvutile/telefonile), et reeglid kinnistuksid.
Harjuta eksamiharjutusi ja keerulisemaid manöövreid ette.
Nagu eelpool mainitud, on parkimisharjutused paljudele komistuskiviks. Küsi oma sõiduõpetajalt, et ta treeniks Sinuga parkimist ja tagasipööramist nii kitsas kohas kui ka tavalistes parklates. Eesmärk on, et oskaksid auto täpselt ja sujuvalt parkimiskohale sättida ning vajadusel tagasi välja tulla. Harjuta erinevaid parkimisvõtteid: külgboksi (rööpparkimine) nii paremale kui vasakule küljele, tagurdamist parkimiskohta 90° nurga all, parkimist ettepoole tähistatud kohale jne. Õpi tundma orienteerumispunkte (peegli abil kõrvalauto tagatule kohale joondamine vms) – need aitavad parkimisel reaalsetes olukordades. Ajaharjutus: proovi harjutusi ka stopperiga teha. Nimelt on eksamil kolme harjutuse peale 10 minutit; keskmiselt võtab vilunud sooritajal üks parkimine ~1–2 min. Kui Sul kulub oluliselt kauem, harjuta kiirust juurde ilma kiirustamata – st paranda oma tegutsemise ladusust. Kindlasti harjuta ka seda, et pärast parkimist astud autost välja ja hindad oma töö üle – nii harjud eksamil seda tegema, selle asemel et kohe kinnitada lõpetamist. Samuti tuleta meelde, et enne autost väljumist tuleb auto turvaliselt peatada (käik vabaks, seisupidur peale, mootor vajadusel kinni) ja vaadata peeglisse ning õla taha, et ukse avamine oleks ohutu.
Valmista end vaimselt ette.
Eksamiga kaasnev närv on normaalne, kuid seda saab leevendada korraliku ettevalmistusega. Mida kindlamini Sa tead, mida teha erinevates olukordades, seda vähem jääb ruumi paanikale. Enne eksamipäeva puhka end korralikult välja – mine eelmisel õhtul varakult magama. Hommikul söö kerge eine, et veresuhkur oleks tasakaalus (ärge minge eksamile tühja kõhuga ega ka ülesöönult). Juba autokoolis võiksid õppida mõnd rahunemisvõtet (näiteks sügav hingamine), mida rakendada, kui tunned end eksamil väga ärevalt. Kui võimalik, lepi eksamipäevaks varahommikune sõidutund oma õpetajaga – väike soojendussõit vahetult enne eksamit aitab “käe soojaks saada” ja esimesed ärevusvärinad maandada. Sõidutunni ajal sõida võimalusel sama teenindusbüroo ümbruses, kus Su eksam algab, et see piirkond oleks vahetult meeles.
Levinumad vead sõidueksamil (ja kuidas neid vältida)
Eksamile vastu minnes tasub teada, millised vead on sagedased komistuskivid, et oskaksid neid teadlikult ennetada. Järgnevalt toome välja levinud vead B-kategooria sõidueksamil ning nõuanded, kuidas neid vältida:
Ebasuffi oskus autoga kohanduda enne sõitu:
Mõni eksamineeritav on läbi kukkunud juba enne sõidu alustamist, sest unustati elementaarne ettevalmistus – turvavöö kinnitamata, iste ja peeglid valesti seadistatud või ei kontrollitud tulede tööd (nt uduste ilmaoludega lähituled). Vihje: Võta alati mõned sekundid, et end sõiduks valmis seada. Sea iste sobivale kaugusele/pikkusele, häälesta peeglid nii, et näeksid piisavalt hästi taha ja külgedele, ning kinnita turvavöö. Süüta vajadusel lähituled (paljudel eksamiautodel põlevad päevasõidutuled automaatselt, aga halbades oludes pane käsitsi tuled tööle). See rutiin näitab eksamineerijale, et oled tähelepanelik ja teadlik.
Ümbruse kontrolli puudulikkus manöövritel:
Kiiresti unustatakse vaadata peegleid ja pimenurka enne manöövreid. Näiteks reavahetus ilma üle õla vaatamata või parempööre kontrollimata, kas keegi (jalgrattur/pede) tuleb paremalt. Sellised vead võivad eksamil saatuslikuks saada. Lahendus: Näita demonstratiivselt oma pilguga kontrollimist. Pööra pead ja vaatle silmnähtavalt nii peegleid kui õlga taha, enne kui suunda muudad. Liialdada pole vaja, kuid kindlusta, et eksamineerija märkab Sinu vaatamisi – kui piilud ainult silmanurgast, ei pruugi tema aru saada, et Sa tegelikult kontrollisid. Harjuta seda harjumust igas sõidutunnis, et see tuleks loomulikult.
Liiklusmärkide ja -reeglite eiramine või valesti mõistmine:
Ränk eksamiviga on muidugi eesõiguse andmata jätmine – näiteks kui Sa ei peatu “STOP” märgi ees täielikult või ei anna teed peatee lõppemisel paremalt tulevale autole, on eksam tõenäoliselt läbi. Samuti on tihti probleeme kiirusepiirangute märkidega – kas ei märgata piirangu algust/lõppu või unustatakse, mis alas praegu ollakse, ning kiirus ei vasta nõuetele. Levinud on ka segiajamine parkimise keeluala vs peatumise keeluala nõuetega (nt pargitakse kohta, kus tohib vaid korraks peatuda, vms). Lahendus: Ainus rohi on põhjalik reeglite tundmine. Eksamiks tuubita endale need asjad selgeks: kus peab andma teed, mida üks või teine märk nõuab. Kui Sa tead reeglit, siis tuleta ka sõidus see kohe meelde – näiteks märka “Anna teed” märki juba kaugelt ja aeglusta, valmistudes peatuma, kui ristmik pole selge. Kiirusepiirangutega hoia end kursis jälgides pidevalt märke ja spidomeetrit. Juhul kui Sa pole kindel, mis piirang kehtib (nt märk jäi kahe silma vahele), lähtu asulasisese üldpiirangu järgi (50 km/h) ja küsi vajadusel eksami ajal selgitust – parem tunnistada üles, et ei märganud, kui sõita 70-ga teadmatusest. Kogemus näitab, et suur osa “rumalaid vigu” tuleb just reeglitevastastest sõitudest, mida õigeaegne märkide jälgimine aitaks ennetada.
Vale sõidutrajektoor pööramistel ja ristmikel:
Eksamikomisjon pöörab suurt tähelepanu sellele, et pöörded tehtaks korrektse tehnikaga. Sage aps on näiteks vasakpöördel ristmikul “lõikamine” – kui pöörad vasakule, kipud otse trajektoori lõigates sattuma vastassuuna vööndisse või valesse ritta. Teine näide on ühesuunaliselt teelt vasakpööre, kus unustatakse hoida vasakusse serva – selle asemel pööratakse nagu kahesuunaliselt teelt ja tulemuseks on valele rajale sattumine. Samuti tuleb eksamil ette, et rohelise fooritule ajal vasakpööret oodates jäädakse kohmakalt stopijoone taha seisma ega sõideta ristmikule ettesuunas – nii võib juhtuda, et pöörde sooritab lõpuks alles ükski auto või jääbki tegemata, kuigi oleks võinud vahepeal ristmikule liikuda. Lahendus: Harjuta pöördeid nõuetekohaselt. Juba õppesõidul tee endale selgeks, millist sõidurida peab mingil pöördel kasutama. Kui pöörad vasakule, hoia enda sõidutee vasakust servast alustades ja jõua vastava suuna vasakpoolsele rajale (erandiks, kui sealt saab otse/paremale, siis vastavalt vajadusele). Paremale pöörates püüa hoida paremale rajale. Kui ristmikul on noolefoorita roheline tuli vasakpöördeks, sõida ristmiku keskele ette (peatudes umbes kujuteldava keskel), et saaksid vastusõitjad ja jalakäijad läbi lasta ning siis võimalusel veel sama tsükli jooksul pööre lõpetada – see on õige tegutsemine ning eksamineerija eeldab seda Sinult. Vale pöörderaja valik ja sellest tulenev siblimine võib tuua märkuse või halvemal juhul ohtliku olukorra korral eksami nurjumise. Kui siiski juhtus, et sattusid valesse ritta (näiteks vasakpööret sooritades lõpetasid keskmisel rajal, kuigi pidanuks vasakule), ära ristle järsult tagasi – jätka rahulikult edasi, vajadusel tee ring või pöörded hiljem ümber. Üksik vale rida ei lõpeta eksamit automaatselt, kui liiklusolukord jäi ohutuks; paanikast tingitud äkiline manööver aga võib.
Jalakäijate ja nõrgemate liiklejate ohustamine:
Kõige karmimad vead, mis alati eksami katkestavad, on need, mis seavad kellegi ohtu. Siia kuulub jalakäijale tee andmata jätmine ülekäigurajal – kui Sa ei märka ülekäiguraja ees jalakäijat või “sõidad peale”, on eksam läbi. Samuti jälgi kergliiklejaid: parempööret tehes vaata üle parema õla, ega kergliiklustee ületuskohale pole parajasti astunud jalgratturit või elektritõuksijat. Lahendus: Sõida sellise hoiakuga, et iga jalakäija on püha. Lähene ülekäigurajale alati valmisolekuga peatuda. Vähenda kiirust juba varem ning skaneeri teeäärt – kui näed inimest tee ääres, arvesta, et ta võib teele astuda. Võta hoog maha ja vajadusel peatu sujuvalt. Sujuvus on märksõna – järsk pidurdamine viimasel hetkel on märk, et ei pööranud piisavalt tähelepanu. Parem peatu asjatult kui sõida hooletult inimesest mööda. Jalakäijate suhtes eksimine on eksamil kõige kindlam põhjus “mittearvestatud” tulemuse saamiseks.
Liigne ettevaatlikkus või liiklusvoo takistamine:
Vastukaaluks ohtlikule kihutamisele võib probleem olla ka ületure ettevaatlikkus, mis väljendub liikluse põhjendamatus takistamises. Näiteks juht, kes venib oluliselt alla piirkiiruse (ütleme 30 km/h alas, kus lubatud 50 km/h, kuigi teeolud on head ja liiklus hõre) või ootab väga pikalt tühja akent, et peateele sisse sõita, kuigi oleks olnud mitu ohutut võimalust, võib saada eksamineerijalt märkuse liigse uimasuse kohta. Äärmuslikul juhul loetakse see veaks, kui takistad oluliselt teisi juhte. Lahendus: Püüa leida tasakaal julguse ja ettevaatlikkuse vahel. Ära venita liigselt, kui selleks pole konkreetset põhjust. Kui Sul on keeruline hinnata vahet peatänaval tulevate autode vahel, harjuta seda oskust – näiteks tee koos õpetajaga harjutust, et mõõdad sekunditega, kui kaua kulub Sul kohalt pääsemiseks ja liiklusvooluga ühinemiseks, ning kui pikad vahed peaksid autode vahel minimaalselt olema. Kui oled selle selgeks saanud, on Sul lihtsam otsustada. Eksamile minnes kindlasti ära võta liigseid riske – kui kahtled, oota pigem paar sekundit kauem, kuid väldi lõputut passimist, kui liiklus seda ei nõua. Eksamineerija mõistab, et algaja võib olla veidi ettevaatlikum, kuid ta hindab ka Sinu otsustusvõimet. Juhul kui tunned, et jäid liiga kauaks passima ja taga autod kogunevad, proovi esimesel võimalusel siiski ohutult ära pöörata või liikuma saada. Oluline on sujuv liiklusvooga ühtimine – see on osa iseseisva juhi kompetentsist.
Kiiruseületamine või vale sõidukiiruse valik:
Kiirusepiirangute mittejärgimine on kindel eksamihinne “mittearvestatud”. See tähendab nii olulist piirangu ületamist (nt 50 alas 65 km/h) kui ka olukorda, kus ilmastiku/teeolude tõttu tuleks sõita aeglasemalt, aga kandidaat sõidab piirangule vastava, ent ohtlikult suure kiirusega. Samuti jälgitakse, et ei sõidetaks lubatust kiiremini asulaväljal – maanteel peab küll näitama võimet sõita kuni 90 km/h, aga mitte üle selle. Teine kiirusega seotud teema on sõidukiiruse valik sõiduradadel: kui Sa sõidad põhjuseta pidevalt vasakpoolses reas ja keegi on sunnitud Sinu tõttu mööda sõitma paremalt, on see viga. Näiteks kui Tallinnas linna piirist väljudes on kaks paralleelset rada ja Sa jääd kauaks vasakule rajale kuigi liiklust pole, võib eksamineerija ootusele viidata (parem hoida paremale). Lahendus: Jälgi spidomeetrit – algajale võib tunduda 50 km/h “liiga aeglane” uuel autol, aga see ongi piirang. Katsu sõita võimalikult piirangu lähedal, aga ära ületa. Väike hetkeline ületus (paar km/h) ei ole katastroof, peaasi et märkad ja korrigeerid kohe. Samuti ära kihuta kollase fooritulega ristmikule – see on tavaline ajavõitmise võte mõnel kogenud juhil, aga eksamil käsitletakse seda punasega ristmikule sõitmisena, mis on ohtlik. Kui foor kollaseks plingib ja saad pidama, siis peatu. Reavahetuse osas: hoia tavaolukorras alati parempoolseimas sõidureas. Kasuta vasakpoolseid ainult möödasõiduks või siis, kui muul põhjusel on vaja (näiteks vasakpöördeks lähendes vms). See näitab, et tead liikluse põhimõtet “hoia paremale”. Kui eksamiks antud marsruudil on Sul valik, vali pigem korrektne rida kui see, kust “lihtsam” sõita – eksamineerija hindab reeglite teadmist.
Parkimisharjutuste apsakad: 
Nagu juba mainitud, juhtub parkimisülesannete käigus palju eksamivigu. Levinumad on: sõiduk ei jää parkimiskohta korralikult (nt auto on viltu, rattad on üle parkimiskoha joonte või äärekivi puudutab rehvi asemel valuvelge), valesse kohta parkimine (näiteks pargid tahtmatult kohale, kus tee märgistus ütleb, et ei tohi; või blokeerid teist autot), manöövri ajal millegi otsa sõitmine (äärekivi kerge puude on veel andestatavam, aga posti, piirde või muu otsasõit kohe mitte). Samuti teeb muret see, et kandidaadid kiirustavad harjutusega: kuulutavad parkimise lõppenuks enne, kui on autot väljast kontrollinud, ja siis hiljem nähakse, et auto on halvasti paigas. Eriti kurb, kui see juhtub eksami lõpus kolmanda harjutusena – võinuks veel parandada, aga kandidaat ütles kiiruga “valmis” ja enam midagi teha ei saa. Teine tüüpviga on unustatakse ohutusnõuded, nagu juba rõhutatud – näiteks jätavad mõned juhikandidaadid pärast peatumist käigu sisse ja seisupiduri panemata, astuvad autost välja kontrollima ning auto võib veerema pääseda (õnneks harva, aga põhimõtteliselt võimalik ohuallikas). Lahendus: Võta parkimisharjutusi rahulikult ja süsteemselt. Sul on nende peale rohkem kui küll aega – statistika järgi kulub kolmest harjutusest kokku keskmiselt vaid 3–4 minutit, nii et 10-minutiline limiit on väga leebe. Kasuta seda aega targalt: kui parkimiskohale tagurdades tunned, et läks nihu (näiteks kaldud joonest üle), ära paanitse – võta aega, et korrigeerida. Sul on lubatud edasi-tagasi kohendada nii palju kui vaja, peaasi et näitad, et püüad autot korralikult paika saada. Kui vaja, mine autost välja (veendu enne, et on ohutu uks avada!) ja vaata, kuidas auto seisab – see on täiesti lubatud ja soovitatav. Paljud eksamineeritavad kahjuks ei kasuta seda võimalust ja kiirustavad – Sina ära tee nii. Enne kui ütled eksamineerijale, et harjutus on lõpetatud, kontrolli kolm asja: 1) auto on täiesti parkimiskohas (ei ulatu üle joonte), 2) auto on turvaliselt seisatud (käik vabalt, seisupidur peal), 3) Sa ise oled olukorraga rahul. Alles siis ütle, et valmis. Anna iga manöövri alustamisel suunatuli – ka siis, kui parasjagu ümber kedagi ei paista. See on eksamiharjumus, mida hindaja tähele paneb. Kui tunned, et aeg hakkab tõesti otsa saama, võid alati küsida: “Kui palju harjutuste ajast on jäänud?” – eksamineerija ütleb Sulle. See on parem, kui tormata kiirustades lõpetama. Üldiselt on aga 10 minutist rohkem kui küll – väga harva eksam ebaõnnestub ajaületuse tõttu, pigem ikka mõne parandamata jäänud vea tõttu. Seega ära karda aega kasutada, vaid karda pigem hooletust.
Kokkuvõtteks
B-kategooria sõidueksamit ei pea kartma, kui oled end selleks korralikult ette valmistanud. See on juhilubade saamise loomulik osa, mis tagab, et teedele pääsevad iseseisvalt sõitma vaid piisavate oskustega juhid. Võta õppimise protsessi tõsiselt: hangi hea õpetaja, õpi teooriat innukalt ning sõida harjutamiseks nii palju kui võimalik. Kui esimene eksamikatse ebaõnnestub, ära heida meelt – analüüsi rahulikult, mis viga läks (Transpordiamet väljastab Sulle eksamiraporti, kus vead kirjas) ja keskendu nendele aspektidele järgmistes sõidutundides. Tihti on ebaõnneks vaja vaid veidi lisaharjutamist teatud olukordadega toimetulekuks. Pea meeles, et iga kolme läbikukkunud eksami järel pead nagunii võtma vähemalt paar lisatundi autokoolis – seega on mõistlik see ennetavalt ära teha enne järgmist katset.
Lõpetuseks, mine eksamile positiivse hoiaku ja keskendunud meelega. Järgi põhimõtet “ohutus ennekõike” igas olukorras ning näita eksamineerijale, et oled enesekindel, rahulik ja koostööaldis juht. Kui Sa oled piisavalt harjutanud ja tead, mida teha, siis pole põhjust, miks Sa ei peaks eksamit läbima esimesel katsel. Õnn kaasa! 🏁
Allikad ja kasulikud lingid:
Transpordiamet: Ametlik info teooriaeksami kohta.
Liikluslab: Õppematerjalid, eksamitestid ja proovieksamid.
Eesti.ee: Riigiportaal (juhilubade jaotisest leiad üldist infot).
Teooria.ee: Veel üks platvorm teooriaõppeks ja testide lahendamiseks.